3 
Home Page  

  • SciELO

  • SciELO


Revista Chakiñan de Ciencias Sociales y Humanidades

 ISSN 2550-6722

ILLICACHI, Juan; MALDONADO, Claudio    JARA, Dyana. DOMINACIÓN MASCULINA EN LAS IGLESIAS PROTESTANTE Y CATÓLICA DE LAS COMUNIDADES KICHWAS DE CHIMBORAZO. []. , 3, pp.6-19. ISSN 2550-6722.

^a

El texto analiza, a partir del trabajo de campo etnográfico, la manera cómo en las iglesias protestantes y católicas los líderes indígenas, en calidad de catequistas, pastores, evangelistas (re) producen las violencias visibles e invisibles sobre las mujeres indígenas kichwas de Chimborazo. Se reflexiona sobre la manera como circula la violencia física contra el cuerpo, la psiquis y el alma de la mujer a fin de corregir, guiar y mejorar las fallas cometidas con la intención de dominarlas, cercarlas y disminuirlas hasta el punto de obtener la entrega de sus voluntades y almas. También se cuestiona la forma como la dominación masculina se enmascara y justifica, con frecuencia, con base en los principios bíblicos y los valores indígenas como la complementariedad, categorías que contribuyen, unas veces sin saberlo y otras a pesar suyo, a su propia dominación al aceptar tácitamente los límites impuestos; a la vez que fundan la perpetuación y naturalización de las relaciones de poder. Metodológicamente ponderó las entrevistas y la revision de archivos.

^les^a

Kay killkayka, pampakunapi yachaykunata chalashpami, imashina protestante shinallatak católico Apunchikpak wasita pushak karikunaka warmikunata makashpalla, rimashpalla kawsashkamantami yuyarikkrin. Apunchikpak wasita pushaktukushpa, Apunchikpak shimita willaktukushpa, michikkunatukushpapishmi católico karikunaka shinallatak protestante karikunaka, Chimborazo markapika -yuyaywan, rimaywan, makaywanpishmi- warmikunata llapichishpalla kawsankuna. Kay killkayka yuyarinmi, imashina warmipak aychapi, yuyaypi, samaypipash, karikuna makashkamanta rimashkamantapash. Ashtawankarin, warmikunapak kawsayta alliman apankapak niktukushpallami, warmikunata llapishpa, wishkashpa, uchillayachishpa maykan karikunaka kawsankuna. Maypikarin, warmikunaka karikunalapitakmi kutichirinkuna paykunapak kawsayta michichun. Shinallatak, tapurikuna rimarikunapishmi tiyan, imashina karikuna Apunchikpak shimipi wankarishpa warmikunata llapishpalla kawsahkamanta. Runakunapak alli kawsaypi wankarishpapishmi maykan karikunaka warmikunata uchillayachinkuna. Maykan warmikunaka yachaymantapash mana yachaymantapashmi karikunapak llapichina yuyaypi yaykurinkuna. Chashnami, warmikunapak llaki kawsayka Apunchikpak munashkashina rikurin. LLaki kawsayta pipash mana kuyuchina shinata rikuchinkuna. Kay killkayka rurarirkami: tapurikunapi wankarishpa, killkashkakunapi ñawirishpa, rikushkakunapipash yanaparishpa.

^len

: .

        · | |     · |     · ( pdf )